Rusttegat ja teknologiija

 

Rusttegat mat sáhttet geavahuvvot dulkomii

Cisco Jabber čoavddus: dás oidno jietna/govva seammás go sáddejuvvo. Pasieanta, dearvvašvuođabargi ja dulka oidnet ja gullet guđet guimmiideaset. Dát čoavddus biddjojuvvo dábálaš askedihtoriidda, ja dasa lassin lea sirddihahtti kamera dihtora alde. Dát čoavddus addá buori heivehanmuni, go lea rusttet man sáhttá fievrredit lanjaid mielde ja dan lea hui álki geavahit.

Filmmas oaidnit pasieantta ja doaktára ságastallama go dulka lea fárus jietna/govvarusttega bokte (videokonferánsa).

Videokonferansčoavddus: dás oidno govva ja jietna gullo seammás go sáddejuvvo. Pasieanta, dearvvašvuođabargi ja dulka oidnet ja gullet guđet guimmiideaset. Dát čoavddus lea gitta dihto lanjas, mii lea heivehuvvon čoahkkimiidda, ii ge pasieantadikšui oktan dulkomiin. Čovdosa sáhttá geavahit dalle go dulka galgá leat šearpmas.

Telefovdna: dát čoavddus sádde dušše jiena, ja dasa lassin lea dárbbašlaš ahte leat buorit jietnaskájanat doppe gos pasieanta lea.

Hørat: lea veahkkeneavvu sidjiide geain ii leat dahje geat eai sáhte geavahit bealljeapparáhta. Dat leat headset mas jietnaalideaddji áhta heaŋgá geavaheaddji čeabehis. Ane muittus ahte buot oasseváldit fertejit hupmat hui lahka Hørat.

Teleslynge: teleslynge lea rusttet mii lea báikkis, ja mii fuolaha ahte jietna sáddejuvvo bealljeapparáhta guvlui.

Teknihkalaš infrastruktuvra

Cisco Jabber: Videokonferánsa juohke vuogis gáibida bissovaš ja dássedis interneahta vai sáhttá bures doaibmat. Dasa lassin dárbbašuvvo govda 2-geinnot oalli vai šaddá buorre ja čielga govva. Norsk Helsenett dálá bajit rádji lea 600 Kbps olggossáddejeaddji oalli videokonferánsa-PC:s. Máksimála sisaboahtti oali govdodat lea 1,15Mbps, man klientaprográmma ieš lea bidjan (Cisco Jabber Video TelePresence ovddas).  WiFi bokte leat statistihkalaččat eambbo boatkaneamit datagulahallamis go johtasa bokte. Viidodat ja kvalitehta sáhttá maid rievddadit sakka. Danne lea váldonjuolggadus ahte jođas geavahuvvo vai videokonferánssa sáddemis šaddá nannoset dássetvuohta. Seammás háliidivččiimet dan fleksibilitehta mii lea WiFi bokte. Danne ferte vihkkedallat ja iskat mii lea geavatlaččat vejolaš.

Videokonferánsačoavddus: Teknihkalaš infrastruktuvra: Videokonferánsa bidjá stuora gáibádusaid infrastruktuvrii vai sáhttá bures doaibmat. Dál lea dábálaš geavahit datalinjjáid gulahallanoallin dan sadjái go ISDN telefovdnalinjjáid mat ledje dábálaččat ovdal. Ferte áigges áigái árvvoštallat lea go dan čovdosis man lea jurddašan geavahit, dat kvalitehta, sihkarvuohta ja konfigurašuvdna mii dárbbašuvvo.

Leaktu: Unnimusat 2 Mbps leaktu goappaš guvlui nehttii ja neahtas lea buorre dássi mii heive eatnasiidda. Jus geavaha asynkrona oktavuođa (omd. ADSL), de berre iskat ahte lea doarvái leaktu goappaš guvlui.

Konfigurašuvdna: Buollinmuvra ja switchat fertejit konfigurerejuvvot riekta. Ollu verráhat fertejit leat rabas vai videokonferánsa lihkostuvvá. Báikkálaš fierpmádagain sáhttá sihkarvuođapolicy dahkat ahte lea váttis bidjat videokonferánssa seamma fierpmádahkii go dihtoriid. Sierra vásedin fierpmádat videokonferánsii sáhttá dábálaččat leat álkimus čoavddus.

Kvalitehta ja stabilitehta: Stabiila (dássedis) linjját main álo lea doarvái govdodat, sihkkarastá buori kvalitehta videokonferánsii. Videokonferánssas oidno govva ja jietna gullo seammás go sáddejuvvo ja massojuvvon datat eai sáddejuvvo ođđasis. Dataid (dieđuid) massin sáhttá danne headjudit kvalitehta ja sáhttá dagahit boatkanemiid ja váttisvuođaid. Vásedin fierpmádat videokonferánsii ja hui govda oalli sáhttá leat čoavddusin jus leat váttisvuođat stabilitehtain.

Telefovdna: gáibida linjjáid, ja eandalii telefovnna mas lea jietnaskájan (konferánsatelefovdna). Mobiltelefovdna ii galgga geavahuvvot danne go dulkoma oktavuođas almmuhuvvojit pasieantahearkkes dieđut.

Hørat: eaktuduvvo ahte Hørat lea ostojuvvon, jus pasieanttas ii leat alddis dakkár.

Teleslynge: gáibiduvvo ahte lea ásahuvvon ja biddjojuvvon teleslynge.

Árvvoštallamat go vállje rusttegiid dulkondilis 

Hammerfeastta buohcciviesus lea neahtta doarvái buorre Cisco Jabber čovdosa geavaheapmái. Eará báikkiin ferte vuos dárkkistit lea go doarvái buorre neahttačoavddus.

Bargit geat váldet atnui teknihkalaš rusttegiid, berrejit ovdalgihtii háhkat alcceseaset doarvái máhtu, erenoamážit jus áigu geavahit videokonferánssa ja Cisco Jabber.

Ovdal go mearridat guđiid teknihkalaš rusttegiid áiggut geavahit dulkomii, de fertet árvvoštallat pasieantta dili ja návccaid leat mielde geavaheame rusttegiid. Don fertet árvvoštallat makkár rusttegat sáhttet leat buoremus ávkin pasientii.